Üks levinumaid küsimusi, mida oma klientidelt ikka saan, on “Millised on peamised vead, mida ahju, pliiti või kaminat küttes tehakse”. Selles postituses toongi välja peamised vead, mida sealjuures tehakse.
Kütmine niiskete või märgade puudega
Üks suurimaid vigu on kasutada kütmiseks niiskeid või märgi puid (s.t. puude niiskuse sisaldus on suurem kui 20%). Kui puit ei ole korralikult kuivanud, kulub suur osa põlemisel tekkinud soojusest vee aurustamiseks. Sel juhul te põhimõtteliselt „keedate” puidust niiskuse välja mille tulemusel põlemistemperatuur koldes on madal ning puidust aurustunud vesi kondenseerub lõõristiku ja korstna seinte sisepinnale moodustades tahmaga kokkupuutel pigi.
Tagajärg: kütteseade kahjustub juba 1-kordsel kütmisel niiskete puudega, kuid pikema aja vältel tekib lõõristiku pinnale ja korstnasse paks pigikiht mida on väga raske eemaldada. Lisaks väheneb pigi tõttu kütteseadme salvestusvõime ning suureneb oluliselt korstnapõlengu oht.
Lahendus: kasuta kütmiseks vähemalt 1-2 aastat (sõltuvalt puuliigist) varju all ja tuulduvas kohas kuivanud halgusid. Hea oleks mitme päeva puud tuppa tahenema tuua, nii kuivavad puud lõplikult ning süttivad paremini.
Liiga suur või liiga väike kütusekogus
Endiselt on levinud vale arvamus, et kui ahju rohkem puid panna, siis saab toa kiiremini või rohkem soojaks. Tegelikult tehakse sellega kütteseadmele karuteene. Liigne kuumus võib lõhkuda kütteseadme kolde ja lõõristku ning põhjustada pragusid ka välismüüris.
Vähem tähtis ei ole ka liiga väikese kütusekoguse kasutamine. Sel juhul ei tõuse põlemistemperatuur koldes piisavalt kõrgele ning tulemuseks on kütteseadme tahmumine ja vähene efektiivsus.
Tagajärg: liiga suure kogusega küttes võivad kütteseadmesse praod tekkida ning sel juhul pääsevad suits ja vingugaas eluruumidesse. Liiga väikese kogusega küttes, ei tõuse põlemistemperatuur piisavalt kõrgeks, põlemine on seetõttu mittetäielik ning toimub lõõristiku ja korstna tahmumine. Kõik see kokku võib kütteseadme remondi näol lõpuks väga kalliks maksma minna.
Lahendus: kui sul puudub kütteseadme pass või muu kasutusjuhis kus on lisatav puude kogus välja toodud, siis pane esimestel kordadel koldesse pigem vähem puid ning jälgi kuidas kütteseade pärast siibri sulgemist soojeneb. Vajadusel saad järgnevatel kordadel alati puid lisada, nii õpid oma ahju kõige paremini tundma.
Ebakvaliteetse kütuse kasutamine
Kõik mis põleb, ei sobi ahju panemiseks! Nii näiteks ei kõlba kütmiseks immutatud ehitusjäätmed, värvitud või lakitud lauad, värviline ja läikiv paber või liiga palju paberit jne.
Tagajärg: vale kütuse või prügi põletamine tahmab kiiresti lõõristiku ja korstna sisepinnad ning tahmakiht omakorda ei lase põlemissoojusel ahju müüridesse salvestuda.
Lahendus: kasuta kütmiseks alati ainult kuiva puitu ning süütamiseks soovitatavalt spetsiaalseid süütekuubikuid
Kütteseadmete hooldamata jätmine
Isegi korralikult kuivanud puudega kütmisel koguneb lõõristiku põhja ja seintele tahma- ja tuhaosakesi mis lõpuks vähendavad tõmmet ja suurendavad tuleohtu. Tagajärg: tahmakiht lõõride sisepinnal takistab soojusel ahjust välja pääsemast, samuti suureneb tuleoht.
Lahendus: puhasta ise või lase puhastada oma küttesüsteemi vähemalt kord aastas. Paha ei tee, kui kontrollid puhastusluukide kaudu aeg-ajalt lõõristiku seisukorda ning vajadusel teed lisapuhastuse. Samuti jälgi, et koldepõhjas ega tuharuumis ei oleks liigselt tuhka kuna see võib takistada põlemiseks vajaliku õhu juurdepääsu kütusele.
Liiga nõrk või liiga tugev tõmme
Enamasti räägitakse liiga nõrgast tõmbest, kuid ka liiga tugev tõmme ei ole hea. Nõrga tõmbe korral toimub tavaliselt vaegpõlemine ehk põlemine hapnikuvaeses keskkonnas mille tagajärjeks on suitsu sisse ajamine ja kütteseadme tahmumine. Liiga tugeva tõmbe korral toimub aga kütuse liiga kiire ja ebaefektiivne põlemine, mille puhul osa suitsugaasidest ja tahketest osakestest väljub kütteseadmest korstna kaudu välisõhku.
Tagajärg: nõrga tõmbe puhul võib kütteseade suitsu tuppa ajada, kolle, lõõristik ja korsten tahmuda ning kokkuvõttes on tegemist kütuse raiskamise, kütteseadme rikkumisega ning ebaefektiivse põlemisprotsessiga. Liiga tugeva tõmbe puhul toimub samuti kütuse raiskamine, sest osa suitsugaasidest ja tahketest osakestest mis optimaalse põlemisprotsessi puhul ära põleksid ja soojusenergiana ahjumüüri salvestuksid, väljuvad nüüd korstna kaudu välisõhku. Samuti põhjustab see õhusaastet.
Lahendus: jälgi, et põlemine koldeks oleks ühtlane ja rahulik. Kui leegid muutuvad liiga aeglaseks ning tumekollaseks, siis tähendab, et põlemisele on õhku juurde vaja. Selleks ava rohkem kas koldeukse all olevat tuharuumi-/õhuust või ukse lisaõhuavasid (kui need olemas on). Kui aga põlemine meenutab raketi starti või sepaääsi, siis on vaja õhuavasid koomale lükata.
Liiga sage puude kohendamine
Mõnikord võib teile tunduda, et on hädavajalik puid koldes pidevalt kohendada. Tegelikult, kui kütus on täielikult süttinud, võiks sellel lasta rahulikult lõpuni põleda ning kolde äärtesse jäänud poolikult põlenud halud ja suuremad tukid läbi segada alles päris põlemise lõpufaasis.
Tagajärg: kui koldeust puude kohendamiseks sageli avada, siis laseme sellega koldesse korraga suure hulga jahedat õhku ning jahutame põlemis- ja koldetemperatuuri pidevalt maha. See on aga otseses seoses kütmise efektiivsusega.
Lahendus: lase kütusel rahulikult peaaegu lõpuni põleda ja ava koldeuks tukkide segamiseks paaril korral ainult täitsa põlemisfaasi lõpus, vahetult enne siibri sulgemist.
